Raha kaasamise ja investeerimise võimalusi jagub küllaga

Eesti ettevõtjatel ja eraisikutel on praegu võimalusi nii raha investeerimiseks kui ka kaasamiseks oluliselt rohkem kui veel viis aastat tagasi. Paraku tundub, et paljud endiselt ei tea või taju seda. Lähemalt aitab teemat avada Finora Capitali tegevjuht Andrus Alber.

Seisev raha tasub investeerida

Eesti pankade kontodel seisab endiselt miljardeid eurosid, suurem osa sellest jooksvatel arvelduskontodel. Seda hoolimata sellest, et intressi need hoiused ju sisuliselt ei teeni. Miks? “Kui väga lühidalt vastata, siis riskijulguse puudumise või laiskuse tõttu. Ma rõhutaks, et peale eraisikute on ka paljudel ettevõtetel kontodel palju vaba raha, mida kas ei soovita või osata kohe oma ettevõtmisse investeerida. Kuid ka selle raha puhul tasuks kaaluda finantsinvesteeringute tegemist,” räägib Andrus Alber. “Hoiused on 100 000 euro ulatuses tagatud, muud investesteerismislahendused garantiid ei anna. Samas usun ma, et investeerimisvõimalusi on praegu olemas erinevatele riskitasemetele ja investeerida saab väga erinevate summade kaupa. Eesti ettevõtete rahastamine käib peamiselt pangalaenudega, aga see ei peaks nii olema. Võlakirjad jätavad samamoodi otsustusõiguse senistele omanikele nagu laenude puhul, kuid suureneb omanike paindlikkus otsuseid teha, kuna piltlikult öeldes ei ole teisel pool lauda ainult üks pank, kellega tuleb iga sammu kooskõlastada.

Raha võlakirjade kujul

“Tahaks loota, et ka finantsteenuste sektorist väljaspool olevad ettevõtted hakkavad raha julgemalt võlakirjade kujul kaasama ja et need võlakirjad viiakse ka börsile. See tagab suurema läbipaistvuse ja usaldusväärsuse investorite silmis,” nendib Andrus Alber. Taas on võetud jutuks riigiettevõtete börsile viimine ja riigi võlakirjad. Mida sellest teemast arvata? Andrus Alberil on hea meel, et see teema on taas sahtlist välja võetud. Kui algul rääkisime inimeste riskijulgusest, siis riigivõlakirjad võiksid olla investeerimisel paljudele esimeseks sammuks. Kui vaatame ka Lätit-Leedut, siis seal on väga populaarsed 100-eurose nominaaliga tavainimestele suunatud valitsuse võlakirjad. Ka suurte ja tuntud riigifirmade vähemusosaluste börsile viimine suurendaks kindlasti inimeste investeerimishuvi. Kui Tallink kunagi börsile tuli, siis avati tuhandeid uusi väärtpaberikontosid. Samasugust tõuget oleks vaja praegu.

Ühisrahastus kogub populaarsust

Ühisrahastuses tuleb  arvestada võimalike riskidega, kuigi ühisrahastud on Eestis populaarsed. Kui vaadata ühisrahastute mahtusid inimese kohta, siis oleme Suurbritannia kõrval üks aktiivsemaid turge Euroopas. “Kindlasti on neil oma koht nii neile, kes soovivad raha investeerida kasvõi 100 euro kaupa, kuid tegelikult ju ka neile alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad raha kaasata. Kui vaatate ühisrahastute kaudu kaasatud investeeringuid, siis tundub see olevat päris sobiv formaat neile ettevõtjatele, kes soovivad kaasata 5000–100 000 eurot. Samas tuleks aga meeles pidada, et ühisrahastutega seonduv on seadustega väga vähe reguleeritud. See tähendab, et riskid võivad olla suuremad kui nn vanade investeerimiskanalite kaudu raha paigutades,” seletab Andrus Alber.

Kuhu paigutada raha

Kuhu võiks oma raha paigutada? Kuhu võiks näiteks eraisik investeerida 1000 eurot või ettevõte oma 25 000 eurot? “Kõigepealt tuleks ära otsustada, kui pikaajaliselt seda raha soovitakse paigutada ja kui suur on riskitaluvus. Kui raha on vaja vähem kui aasta pärast, siis üksikuid aktsiaid ei soovita, sest aktsiahindade kõikumine võib olla suur ja paarikuulise investeeringu korral võib kahju olla suurem kui kasum. Ka võivad väga lühiajalise investeeringu korral olla tehingukulud suuremad kui teenitav tulu,” hoiatab Andrus Alber. Kui riskijulgust on ja raha ollakse valmis investeerima pisut pikemalt, siis on võimalik investeerida erinevatesse fondidesse nii väärtpaberiturul kui ka kinnisvaras, valida rea võlakirjade vahel, millest osa on madalama riskiga pankade omad, osa kõrgema intressi ja ka riskisusega ettevõtete võlakirjad. Aktsiaturg pakub ka väga erinevaid võimalusi nii neile, kes eelistavad rohkem rahulikke dividendi aktsiaid kui neile, kes on valmis rohkem riskima, et teenida kasvufirmade aktsiahinna tõusult. Kõige olulisem on siiski hinnata investeeringu võimalikke riske ja enda riskitaluvust, sest kõik head ideed ei pruugi õnnestuda.

Artikkel ilmus ka Eesti Päevalehe lisas Investeeri

Andrus Alber