90% laenuandjatest kaob turult
Täpselt nädal on jäänud päevani, mil tarbimislaene võivad väljastada vaid Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad ettevõtted, olgu need siis pangad või muud krediidiandjad. Vastavat tegevusluba omab praegu lisaks pankadele vaid kümmekond ettevõtet ligi 200-st laenuturul tegutsevast laenuandjast.
Olgu tegemist järelmaksuga ostetud telefoni, pesumasina või kasutatud autoga, paariks kuuks võetud finantssüstiga mõne tehingu tegemiseks või hüpoteeklaenuga, teinekord ka kiire rahaga eelarve augu täitmiseks – räägime kõikidest laenudest, kus laenuandjaks pole pank. See on tegelikult palju enamat kui ainult kiirlaenud, millest armastavad poliitikud ja ajakirjandus selles kontekstis rääkida. Seadus ei luba ilma Finantsinspektsiooni tegevusloata ettevõtetel alates 21. märtsist 2016 enam tarbijalaene väljastada.
Lisaks kümnekonnale praeguseks väljastatud krediidiandja tegevusloale on küll menetluses veel ligi 50 taotlust, kuid võib eeldada, et kõik taotlejad ei suuda tihedat sõela tähtajaks läbida. Seega võib oletada, et tähtajaks on tegevusluba olemas vaid umbes kümnendikul senistest turuosalistest. Taustaks niipalju, et 2014. aasta sügise seisuga tegutses laenuturu nii nimetatud reguleerimata osas ligi 200 ettevõtjat ning nende arv kasvas.
Need inimesed, kes on seni suhelnud vaid suurte pankadega, võivad rahulikult magada. Samas on Eestis aga kümneid tuhandeid inimesi, kes on võtnud laenu mõnest neist 200-st ettevõttest, kes turul tegutsevad. Nemad peaksid kindlasti endale teadvustama muutunud olukorda, et vältida võimalikke ebameeldivusi.
Esiteks tuleks iga uue lepingu sõlmimisel uurida, kas laenuandjal on tegevusluba olemas. Seda on lihtne ka ise kontrollida Finantsinspektsiooni kodulehelt, kus tegevuslubasid omavate ettevõtete loetelu on avalik. Ilma litsentsita ettevõtetega laenu- või järelmaksu lepinguid sõlmides võivad need osutuda tühisteks ja tuua kaasa hulga segadust ja ootamatuid kulusid tulevikus. Teiseks tuleks endale teadvustada, et olemasolevaid lepinguid ei saa laenuandjad ühepoolselt lõpetada. Meie ettevõtteni on jõudnud teiste laenufirmade klientide murelikud kõned, kus inimestelt nõutakse eraisikulaenude ümber vormistamist firma laenudeks. Vastasel korral nõutakse laenude kohest tagastamist. Kuigi Eestis saab firmat asutada vaid 15 minutiga, ei tasu inimestel kergekäeliselt laene firmadesse ümber tõsta. Esiteks kaasneb firma loomisega rida kohustusi alates igakuistest deklaratsioonidest lõpetades aastaaruannete esitamisega Äriregistrile. Teiseks võib raha ja laenude mõtlematu liigutamine enda ja firma vahel tuua kaasa maksuriske.
Kolmandaks, kui inimesed otsustavad ikkagi laenuandja nõudmisel laenud varem tagastada või ettevõtte laenuks ümber vormistada, siis ei tohiks nad nõustuda sellest tulenevate lisakuludega. Nagu näiteks ennetähtaegse tagastamise tasu vms. Kui olete oma laenu korrektselt teenindanud ja muudatused lepingusse tulenevad laenuandja soovist, siis peavad sellest tulenevad kulud katma samuti laenuandjad.
Värskelt vastu võetud seadusemuudatus sätestab, et ilma tegevusloata laenuandjad võivad juba väljastatud laenud lõpuni teenindada. Samas jääb halliks alaks see, kas need ettevõtted võivad vajadusel pakkuda maksepuhkust, pikendada maksegraafikuid või teha muid lepingumuudatusi. Igal juhul tasub inimestel olla laenu võtmisel senisest veel tähelepanelikum ja hoolikam ning vajadusel küsida selgitusi ja nõu kas Tarbijakaitseametist või Finantsinspektsioonist. Finora Capital sai novembris 2015 Finantsinspektsioonilt esimesena Eestis krediidiandja tegevusloa.
Andrus Alber
