Majandusaasta aruanne – tüütu kohustus või kasulik tööriist?
Me ei ole keeldude ega käskude pooldajad, eriti majanduses. Hoopis vastupidi – majandus vajab arenemiseks vabadust ja mida rohkem on ettevõtetel mõistlikku tegevusruumi, seda suuremat kasu nad oma kogukondadele toovad.
Aga ühe sunnivõtte kehtestaksime kohe ja praegu: ettevõtte majandusaasta aruannete mitteesitamine peaks olema karistatav, kuni ärikeeluni välja. Kui sul on hulk ettevõtteid ja mitte ükski neist aruandeid ei esita, pole sul põhjust eeldada, et ühiskonna kohusetundlik osa seda vaikides talub. Kõlab karmilt ja võib-olla ebaõiglaseltki, kuid veel ebaõiglasem on sihipärane majandusaasta aruannete mitteesitamine ja enda kohta info varjamine, nii äripartnerite kui ka üldise ettevõtluskliima suhtes.
Põhjusi, miks ettevõtjad aruandeid ei esita või sellega viivitavad, on teadagi palju. Kes on lihtsalt laisk või ükskõikne, kellel läks raamatupidaja ära, kellel puudub audiitori otsus, kes pole suutnud üldkoosolekut kokku kutsuda. Mõnikord on põhjus ka tõsisem, piiriülene konsolideerimine või mõni muu keerulisem olukord. Enamasti taandub majandusaasta aruannete mitteesitamine aga lihtlabasele laiskusele. Statistiliselt on aastaaruannetest viilijate seas enim mikroettevõtteid, aga ka mitmed väikeettevõtted ning isegi suured ja lugupeetud firmad kipuvad asjaga venitama.
Miks neid aruandeid üleüldse vaja on, lisaks sellele, et maksuametil asjadest parem ülevaade oleks? Majandusaasta aruandeid kasutatakse näiteks krediidiotsuste tegemiseks. Või selleks, et mul oleks võimaliku äripartneri olukorrast parem ülevaade, alates potentsiaalsetest riskidest ja lõpetades laiema taustaga.
Majandusaasta aruande esitamine pole mingi raketiteadus. Mikroettevõtetele kehtiv standard, mis puudutab valdavat osa Eesti firmasid, on hästi lihtne, ent sisaldab kogu baasinfot, mida on krediidiandjal otsuse langetamiseks vaja (bilanss, kasumiaruanne). Aruande esitamine ei tohiks olla ühelegi ettevõtjale keeruline või koormav, eriti olukorras, kus selleks on aega ei rohkem ega vähem kui pool aastat.
Majandusaasta aruanded ei pea olema tingimata tasuta kättesaadavad. Kui ettevõttel on ärilistel põhjustel majandusaasta aruandeid tarvis, siis täna on võimalik sõlmida mõistlike summade eest lepinguid, mis annavad loa piiramatu hulga andmete kasutamiseks. Vaevalt need paar eurot kellegi jaoks kaameli selga murdvaks õlekõrreks kujunevad ja küllap suudab iga ettevõte selle kulutuse teha, et äripartneri aruanne kätte saada ning hea äriotsus teha.
Laiskus on inimlik, kuid elementaarne lugupidamine on edukas äris vältimatu. Suhtugem majandusaasta aruannetesse kui kasulikku tööriista, mitte tüütusse kohustusse. Ja esitagem need võimalikult kiiresti ja korrektselt!
Finora
