Selle aasta juuni alguses teatas USA tarbijakaitseamet reast ettepanekutest, millega piirata tarbijakrediiditurul tegutsevaid ettevõtjaid, eelkõige kiirlaenu (payday loans) andjaid. Kuna hinnatakse, et rangemad regulatsioonid võivad turult viia kuni 60% seniseid kiirlaenu andjaid, siis kirjutasid sellest teemast suve hakul ka ajakirjad Fortune ja The Economist . Ettepanekute kommenteerimiseks anti aega kuni käesoleva nädalani. Milles siis nähakse USAs suurimat probleemi? Eks ikka liigkõrgetes intressides.
Hinnanguliselt kasutab igal aastal 12 mln ameeriklast kiirlaene. Tüüpiline laen on 350 USD ja kuluks on ca 30 USD kuus iga laenatud 100 dollari kohta. Kui sellistel tingimustel laenu pidevalt pikendada, siis on laenu kogukulu aasta peale juba tuhandetes dollarites ja sadades protsentides. Lisaks maksab keskmine kiirlaenu kasutaja aasta jooksul 185 USD erinevateks pankade teenustasudeks.
Üldiselt on kõik osapooled nõus, et selline olukord ei ole kõige mõistlikum, kuid lahenduste osas ollakse eri meelt. Ühed soovivad sektorit väga rangelt piirata, seades muuhulgas intressidele ülempiiri ja keelates pideva laenude pikendamise. Teised ütlevad, et nii suur kulukate laenudega inimeste hulk viitab probleemidele pangandussüsteemis, kus osad inimesed ei ole lihtsalt pangakõlbulikud.
Lähinädalad näitavad, milline regulatsioon USAs tuleb. Eesti on siin igatahes mitu sammu USAst ees, sest meil on intressidele ülempiir juba seatud ning laenuturule jäänud vaid need ettevõtted, kes on läbinud põhjaliku Finantsinspektsiooni kontrolli. See peaks tagama olukorra, kus turul tegutsevad vaid vastutustundlikku laenamist toetavad ettevõtted. Ka Finora Capitali hüpoteeklaenu, järelmaksu ja väikelaenu tingimused on klientidele oluliselt soodsamad kui seaduste ülempiir lubaks.
Andrus Alber